Alustasin jalutuskäiku Pirita teelt eesmärgiga jõuda Balti jaama 17:32 rongile. Tegelikult sooviga enne veel külastada Dokfoto Keskust ja uut näitust. See olekski võinud nii minna, kui ma poleks hakanud minema jala ja pildistades. Positiivsena on tulemuseks see postitus, veidi äraspidine pilt Tallinnast.
See oli seeria esimene foto ja visuaalselt kui "kilukarbikaanemotiivi uusversioon". Sõnastada võiks nii: "Kus on Su väärtused - vasakul või paremal, ees või taga?"
Ilm - kas me saame rääkida Eestist rääkimata ilmast? - oli kaunis ja suviselt soe. Võib-olla 29. augusti jaoks oli liiga palju tunda sügist.
Russalka, Amandus Adamson (ingli kuju modelliks kasutas Adamson oma 22-aastast majapidajannat Julie-Lisette Rootsit). Kas oled tähele pannud kirja mälestussamba jalamil: " Россияне не забывают своих героев мучеников"? (Üsna vabas tõlkes, et venelased ei unusta oma kangelasmärtreid [kes läksid merepõhja juhtide valede otsuste tõttu].)
Tõeline anakronism ja kohatus Ahtri tänaval - Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik - oma täna-naturaalses keskkonnas. Kui mu ema tuli 50ndatel Tallinna, siis ta esimene elukoht oli seal lähedal sugulaste juures vanas puumajas.
Veel kirikuid, Tallinna Metodisti kirik. Jõe tänaval juba paarkümmend aastat tagasi pilku püüdnud ja imestust äratanud maamärk. Asjana iseeneses tänases päevas ju väga asjakohane.
Ahtri tänav kolmapäeva pärastlõunal kell 16:36. Autovool suundub vanalinna poole (kuhu tegelikult, kes teab), jalgratturid liiguvad samas suunas, lihtsalt (hetkel) kiiremini, suunda näitab Oleviste kiriku torn.
Inimesed puhkamas peale väsitavat kaubanduskeskuse külastust.
"Give me steel, give me steel, give me pulses unreal. He'll build a glass asylum. With just a hint of mayhem. "
David Bowie "Big Brother".
Üldvaade sellele, mis on tegelikult näha (koos naturaalse lens-flare nimelise nähtusega) Admiraliteedi basseini juures.
Lähemalt.
"Selle orbiidil umbkaudu 92 miljoni miili kaugusel tiirleb üks täiesti tähtsusetu väike sini-roheline planeet, mille ahvist põlvnevad eluvormid on nii hämmastavalt primitiivsed, et nad mõtlevad ikka veel, et digitaalkellad on lõpp-hea idee.
Sellel planeedil on - või pigem oli - järgmine probleem: enamik seal elavatest inimestest olid suurema osa ajast õnnetud. Sellele probleemile pakuti palju lahendusi, ent enamik neist olid suuresti seotud väikeste roheliste paberitükkide ringlemisega, mis on imelik, sest lõppude lõpuks ei olnud õnnetud ju mitte need väikesed rohelised paberitükid."
Douglas Adams "Hitchiker's Guide to Galaxy | Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas".
Autod. Tõtt tunnistades palju autosid ning lisaks kraanad, concrete and steel.
Nimelt arvas Ford Perfect alguses, et autod on Maa põhiline eluvorm, ja ronis autoteele, et end ühele sellisele tutvustada.
Douglas Adams.
Lõppude lõpuks jõudsin vanalinna, st et Balti jaam ei olnud enam kaugel.
Paks Margareeta, kraanata ei saa temagi. Koos eheda viiekandilise helgiga päikesevarjukita vintageobjelt.
Vanalinna punased kivikatused (ja kollased kraanad).
Vaade Oleviste kirikule. Seegi - võib-olla veidi teistsugune - rakurss jäi teele. Ja edasi Suurtüki tänava otsast välja Tornide väljakule ning mööda Lillefestivali töödest otse Balti jaama poole. Aga enne rongi veel ...
"Naine vaagnaga" ehk "Eva", Juhan Raudsepp.
Solitude.
Ma jõudsin õnnelikult rongile olles vaadanud seda külge Tallinnast - auto kui põhiline eluvorm ja kollane kraana kui eneseteostuse atribuut.
P.S. Kõik fotod on üles võetud jälle selle sama Fujifilm X-A1 kaamera ja Super-Takumar 35mm F2 objektiiviga.