Algul täiesti ebateadlikult, kuid on alati meeldinud. Nüüdset lugu ajendas kirjutama Maris Tomba lugu valgusest ja varjust ja et ta on spetsialiseerunud arhitektuuri pildistamisele.Kasutangi oma mõtete kogumiseks kolme Delfi Moodsa Kodu rubriigis ilmunud lugu arhitektuurifotograafiast. Ma ei hakka siia kopeerima nende fotosid (hirm autoriõiguste teemal naeruväärsetest juuksekarva lõhki ajamistest on minunigi jõudnud, st kõik fotod ses postituses on minu tehtud), küll aga kasutan tsitaate. Artiklid ise on siin:
Batumi
Miks inimene pildistab?
"Pildistamine on minu jaoks kunstiline eneseväljendus ja väga meditatiivne ning rahustav tegevus." (1) Maris Tomba
Olen enda jaoks selle sõnastanud nii: "Eneseväljendusvajaduse rahuldamine." Ning see on meditatiivne.
Mulle meeldib väga Maris Tomba nägemus - puhas, geomeetriline ja hoolikalt viimistletud; valgus, vari, selge piir, peegeldus, vertikaalid on vertikaalid ning suunad ja jooned. Vaadates tema fotosid, mis on pikitud kahe temaga tehtud intervjuu vahele, tundub mulle, et selle kahe aastaga (selline paistab olevatajavahe kahe intervjuu vahel) on näha liikumist suurema selguse ja tasakaalu suunas.
(Mulle tundub, et mõiste "selgus" on nii erinevates kontekstides kasutatav, et ei pruugigi mu mõtet edasi anda seda. Igaks juhuks vaatasin ÕSi ja saingi oma mõttele tuge. Inglisekeelse vastena pakuks "clarity" ning samamoodi sõnastikest abi otsides avastasin paremagi sõna "pellucid" - valgusküllane, läbipaistev, selge, klaar .)
Varssavi
Märkan siiski ka midagi sellist, mida tahaksin ise lahendada teisiti. Üldjuhul taandub see sellele, mis jääb foto serva. Mitmetel Maris Tomba fotodel on seal justkui vihje, et siin on veel midagi - viide, et ruum läheb edasi, seal on teine ruum veel, see element lõppes, aga algab teine jne. Ma olen pigem valinud vastupidi - seda vihjet mitte anda, tekitada ruumist või hoonest (selle osast) rohkem lõpetatud mulje, et tähelepanu jääks ainult kaadris olevale - on see siis ruum või vorm.
"Punane Koit"
Seda võib vaadata ka vastupidi - ma ei lase elemendil/ruumil/vormil lõppeda oma loomuliku piiriga vaid katkestan selle. Ja hoopis sealt tekib küsimus, et mis saab edasi.
"Enamasti tellitakse mind minu käekirja tõttu ja klient laseb mul ruumist ja olukorrast inspireeruda.
...
Kuna ma olen õppinud lugusid jutustama ja emotsioone suunama, siis sellest ei pääse ma ka oma praeguses töös. Valminud galeriid on enamjaolt nagu filmidki: üldplaan, keskplaan, suur plaan, vahel makro. Objektist on vaja saada üldvaateid, et näha ja näidata, millega tegemist, milline on keskkond, seejärel keskenduda juba detailsematele vaadetele. Pildil peab olema dünaamika ja kindlasti läbi mõeldud kompositsioon. Hea, kui foto pole lihtsalt kaader. Tore, kui kaadrisse saab lisada ka humoorikaid võtmeid ja dialoogi ning vastandumist. Dialoog ruumiga on väga oluline. Mulle meeldib mängida tekstuuride ja vormidega. Võib tunduda, et arhitektuuris on huumori ja dialoogiga vähe tegemist, sest ruum on ju staatiline, kalk, külm. Küll aga saab erinevate rakurssidega mingeid elemente omavahel „vestlema“ panna ja sealt võib tulla kontrastseid, mõnevõrra ootamatuid pildi sisekõnelusi. Arhitektuurifotos võib olla elulisi emotsioone: surutus, kurbus, lootus, rõõm, vapustus, õõv, üksindus, nostalgia, soojus, armastus…" (1) Maris Tomba
Mulle meeldib kalasilm, see on tohutult mänguline. Kuigi tänane EKA peahoone (vahetult enne ehituse algust) paistab sel pildil kui selili kukkuvat ja Kotzebue tänava majad nagu kummardaksid, on see siiski lahe. Ning lörtsi alt paistva ülekäiguraja kaardu tõmbunud triibud :-)
"Punane Koit"
"Sageli ollakse arvamusel, et fotograaf on see, kes puhastab, ehitab ja eemaldab. Kuid fotograafia on pigem ikka jäädvustamine, mitte koristamine ja joonistamine (T: Photoshopis)." (1) Maris Tomba
Universaalne mõte ilmselt igalt elualalt - pedagoogikast, meditsiinist, ... ja kindlasti ka fotograafiast. See on tore ja inimesele endale kasulik, kui ta on teadlik oma tervisest, laste kasvatamisest ... kuid lõputult kõigilt elualadelt ei jõua. Inimestele ei saa ju pahaks panna, et neil pole fotograafi pilku ega modelli poseerimisoskust.
"Arhitektuurifotograafias oleneb muidugi väga palju objektist, mida kujutatakse, aga ka esmapilgul täiesti tavalist kasti või kuupi on võimalik kujutada üsna erilisel moel…" (2) Maris Tomba
"Raudteekool / Euroopa Kool"
"Võib kõlada kuidagi sinisilmselt ja lapsikult, kuid mul toimib see, et ma vaimustun ka kõige lihtsamast ja lakoonilisemast objektist, otsides nurki, perspektiive, detaile, oodates valgust… Kui ma ei suuda vaimustuda, siis ei suuda ka pildistada. Mõtlen objekti enda jaoks ilusaks ja huvitamaks, vaimustun ning hakkan pildistamise käigus objekti armastama." (2) Maris Tomba
Tallinn
"Mulle tundub, et sageli ei keskendu inimesed pildistamise hetkel objektile ja tulemusele piisavalt. Alles tagantjärgi tarkusena nenditakse, et parema foto saanuks siis, kui näiteks valgus oleks teistsugune või foto oleks pildistatud kaugemalt." (3) Liina Lõõbas
Helsingi
"Väikest ruumi väga lainurk-objektiiviga pildistades moondub see liiga palju ja proportsioonid muutuvad kummastavaks ning lähevad paigast ära. Väikeseid ruume on seetõttu enamasti parem avada detailide jutustamise kaudu. Aga mõnikord saab ka lainurkobjektiivi kasutades ikkagi sellise vaate, mis ei tundu liiga imelik." (3) Tõnu Tunnel
Minu suur vastumeelsus lainurga suhtes tuleneski moonustustest - alt pildistades üles koonduvad jooned, lainurgaga tehtud grupipildid, ... Nüüd, kui olen tunnetanud vajadust lainurga järele ja kasutan seda teadlikumalt, pole ka vastumeelsust.
"Nõnda nagu arhitektuur on betooni valatud muusika, võib näiteks linnatänaval ülespildistatud surnud rott olla loodusfotograafia." (3) Eret Kuusk
Omnifotograaf :-)
Pariis
Nüanss, mis teeb ehitiste pildistamise (ehk arhitektuurifoto) nauditavaks, võib olla üsna väike. See väike nüanss, mis teeb ehitise/ruumi/objekti dokumenteerimisest fotokunsti. Seda ma otsingi ning see teeb pildistamisprotsessi nauditavaks.
Rohkem arhitektuurifotosid leiab sellest galeriist.