Üleeile käis korraks peast läbi mõte, et võiks nädalavahetusel korra jalutama-pildistama minna. Tänahommikune varane ärkamine ja tasapisi selgesse taevasse tõusev päike panidki tegutsema - pakkisin asjad ja läksin. Konkreetne soov oli ära proovida paar asja mõeldes kevadisele Madeira fototripile. Üks neist asjust oli vana ja soodne ülilainurkobjektiiv Cosina 19-35mm AF F3,5-4,5 ning teine väike Kata 3N1-20 fotoseljakott.
Esimese hooga sõitsin Pedja jõe äärde Kirna matkarajale. Polnud seal ammu käinud, paaril varasemal korral oli seal vahva. Aga kevaded on erinevad ja seekord oli juba kaugelt näha, et mõnusast paaritunnisest jalutuskäigust ei maksa unistada - ikkagi suurvee aeg. Sellegipoolest läksin nii kaugele, kui sain - oma 300 meetrit :-) - ja tegin paar proovipilti.
Pedja jõe suurvesi Kirna juures.
Fookuskaugus 23mm, ava (F13) sättisin ikka kaamera kaudu, kuid autofookust ei proovinudki (mida selle autofookusega ikka teha maastikufoto puhul ja kui kaamera on statiivil - MF ja focus peaking on palju kindlamad).
Polaroidfiltri (CIR-PL) olin objektiivile ette keeranud juba kodus. Nüüd panin juurde Cokini P-seeria filtrihoidiku ja selle pildi puhul kõik kolm kiilfiltrit - 121S, -M ja -L. Niiviisi said taevas ja vesi enam-vähem tasakaalu. Proovisin ka muudetava tugevusega neutraalhalli filtrit, et jõevoogusid ja laineid hägustada (sellel pole välisservas keeret, st erinevalt CIR-PL või tavalisest ND filtrist ei saa sellele enam midagi ette keerata). Aga see katse ebaõnnestus - ma olen seda filtrit kasutanud üsna vähe, kuid ei mäleta, et see olnuks kasutuskõlbmatu. Igatahes seekord nullis see variable density filter esiplaanilt kogu teravuse ja tekitas kaadrisse paar diagonaalset tumedat ala jättes kõik muu suht' värvitult heledamaks.
Tore oli see, et väike Kata seljakott õigustas end - kaamera ja filtritega oli võimalik täiesti normaalselt toimetada hoolimata sellest, et võttepaik oli juba otsapidi vees ning külm tuul muutis sõrmed kohmetuks.
Kuigi Kirna matkarajale ei pääsenud, siis otse koju tagasi ka ei tahtnud sõita. Läksin üle vaatama teist tuttavat kohta - Jõemõisa-Kaiu järveäärset. Eks vesi oli kõrge sealgi ning Tammeluhale ei pääsenud (saati siis Pedassaarele), kuid paar klõpsu selles suunas ikkagi tegin.
Tammeluha laudtee hulbib mõnusalt lainetel, juba laudtee otsani saamine oleks tähendanud poole sääreni vette minekut :-) Läksin vette siiski vaid varbaidpidi, et saada "puhtam" vaade.
Fookuskaugus 27mm (ilmselt selle Cosina "magusaim" tsoon), ava on F16, CIR-PL ja P.121S kiilfilter.
Peale paari pildinäidet võib vast veidi kirjutada, mis imeloom on see Cosina 19-35mm AF F3,5-4,5 täiskaadri ülilainurkobjektiiv. Analoogne Tokina, rääkimata Pentax 20-35 F4 objest on ülevaadete järgi muidugi klassi võrra paremad, aga maksavad ka klassi- või isegi kahe võrra rohkem. Lisaks pole ükski neist objektiividest just laiatarbekaup, mida on ostu-müügifoorumid täis.
Cosina näeb välja selline.
Päris suur just oma lehtrina laieneva esiotsa ja päikesevarjuki tõttu (filtrikeere ikkagi 77mm), muidu on suuruselt täiesti keskmine ja kaalult isegi kerge (nagu selliseid kutsutakse - plastic-fantastic). Käes hoides tekkiv mulje pole just soliidne - kergelt logisev plastik, minu ekspemplaril teeb suumirõngas oma kitsamas otsas veel paar järsemat jõnksu. Aga senise kasutamise põhjal ütlen, et hoolimata loksudest ja jõnksudest kõik toimib ja optikale see ei mõju. Filmiajastu ülilainurgalt ei maksa oodata kogu kaadri ulatuses ühtlaselt kõrget teravust, selline ootus on enesepetmine. Keskelt on Cosina täiesti hea, seda peab küll ütlema. Servade ja nurkade osas tuleks vaadata, kas oma otstarbe - maastikufoto - puhul on teravus rahuldav. Või ka nii, et kas teravuse kadu on nurkades-servades liialt silmatorkav.
Filmiajastu objede puhul tuleb arvestada moonutustega. Eelkõige kromaatilise aberratsiooniga servades-nurkades või mujal fookusest väljas aladel. See tundub olevat Cosina tugev külg - loomulikult kromaatilist aberratsiooni on, kuid see pole väga tugev ning järeltöötluses saab sellest ülilihtsalt lahti. Tõsisem on asi ereda valgusallika suunast tulevate lillakate värvilaikudega (ingl. k. flare, e.k. ei teagi ...). Need tekivad ka siis, kui päike ei paista otse objektiivi ja objektiivi ees on filtrid. See moonutus sisuliselt polegi eemaldatav, nii et tasub olla tähelepanelik, et neist lillakatest värvilaikudest hoiduda.
Kokkuvõtteks - Cosina 19-35mm F3,5-4,5 on kaugel ideaalist, kuid maastikufoto puhul täiesti kasutatav objektiiv. Oma laiemas otsas (19-20mm) nõrgem ja kitsamas otsas (28-35mm) kohati päris hea. Ja poolkaadri ette - siis on vaatenurk vastav ca 28-50mm-le - võib seda objet lausa soovitada :-)
Kata seljakoti veel paar sõna. Hoolimata oma väiksusest (vähemalt seljakottide klassis) mahutab see hädavajaliku, on funktsionaalne ja hästi seadistatav. Kotti sai pakitud suur kaamera (K-1) koos keskmise objektiiviga (seesama Cosina), lisaks üks suur (Pentax 60-250mm F4) ja teine väike (Pentax 40mm F2,8) objektiiv ning kaks toekamat karpi filtritega ja veidi pudipadi. Koti külge saab ilusti kinnitada keskmise statiivi (Sirui N-2004). Kott tundub pisike ja on seetõttu valdavalt seisnud jõude, aga kui koti lubatud mõõtmed saavad määravaks (nt lennureisil), siis Kata 3N1-20 aitab hädast välja - asjade valik ja paigutus tuleb läbi mõtelda, kuid hädavajalik ja veidi enamgi saab kaasa.