Hulkumise ABC

Kaunis esimene jõulupüha veel kestab ja ka päike taevas pole veel kadunud. See on päris harjumatu, kuidas juba keskpäeval tekib tunne, et kohe-kohe päike loojub, aga ometi läheb veel kolm tundi, enne kui see juhtub. Praegu just ongi juhtumas, kell on 15:05, päike loojub 15:20 - juba mitu minutit hiljem kui pööripäeval.

"Alati on keegi, kes aitab kanda selle maailma raskust." No ei saanud jõulupostitusse jätta seda pilti lisamata :-)

Tänane ilm ja paar peamiselt toas veedetud päeva ei jätnud muud võimalust, kui minna väikesele jalutuskäigule. Sel puhul on üks keerulisemaid asju otsustada, kuhu või kuhu poole minna. Kui see on selge ja olen juba kuhugi jõudnud, siis on lihtne - lähen sinna, kus jääb pilk peatuma. See ongi hulkumine.

"Koduukselt." See ja järgmised fotod on kõik tehtud telefoniga

Hulkumise meelevaldsed reeglid:

1) hulkumine algab kodust;

2) kui läheb hästi, siis lõppeb ka kodus; kui veab meeletult, siis lõppeb kellegi teise juures;

3) hulkuda ei saa kahe-kolmekesti (kindlasti on erandeid, aga need siis on ka erandid), sest kokkulepitud asjad pole enam hulkumine, puudub see kõige iseloomulikum asjaolu - sihitus. Ja kuidas sa liigud sihitult, kui hulkujaid on kolm, kellest vähemalt ühe pilk peatub hoopis kuskil mujal. Mere ääres on kergem, selle saab ikka kokku leppida, kas minna paremale või vasakule;

4) hulkumine kestab nii kaua, kui on viitsimist;

5) hulkudes ei maksa karta ära eksimist; kui olen ka eksinud, siis kuhugi jõudmiseks tuleb vaid veel mõnda aega hulkuda (hulkudes koduses metsas/võsas/lodus, nagu see oli mul, peab ära eksimiseks kõvasti pingutama [mul ei õnnestunud, aga polnud ka eesmärk]);

6) väga oluline hulkumise reegel oleks peaaegu ununenud - meeleolu. Hulkumisel on meeleolu rahulik ja helge, see on see tunne, et elu on ilus (loodus on niikuinii). Selline meeleolu paneb tegema hulganisti täiesti mõttetuid fotosid. Nendega on sisutatud ka seesamune postitus :-)

Päike on veel kõrgel taevas (talve kohta :-), aga vaid kohati on teda läbi puude näha.

"Nelikud." Kui hakkasin neid tähele panema, siis leidsin, et mets on mitmikuid täis.

Ega ometi kellegi jäljed? Ilmselt siiski mitte, lihtsalt natukese rohkema vee ja vooluga kohad, mis külmusid alles peale viimast suuremat lumesadu. Ja kohe kasvatasid endale ogaloomad.

Päiksi jõulupuud, ehitud ja puha.

Kas tõesti chagapuu? Ei, tavaline arukask ja täiesti tavalise, lihtsalt suure kasepahaga (must pässik on üks teine kasel kasvaja)

"Täpiline"

"Üle soo." Alatskivi jõe lamm oli kunagi kraavitatud ja kasutusel karjamaana, nüüd siit jala läbi ei saa. Päris soo see muidugi pole.

Koju jõudes tundub tuba soe, mis sest et kraadiklaas näitab köögis vaid 13 kraadi - keha ja hing on ju sooja täis. Siis ongi hea teha pliidi alla ja ahju tuli ning endale suur kruusitäis kohvi. Kuniks kohv tõmbab, võib korraks nõjatuda kapi vastu ning lasta aknast sisse piiluval napil ja jahedal talvepäikesel korraks enda peale paista.

"Peaaegu nagu õhtu." Siiski, see pole veel päikseloojang.

"Lendav saar."