Kaks näitust Fotografiskas - üks viimast viimast päeva ja teine esimest nädalavahetust. Vincent Petersi "Sisemine valgus" ja Sebastião Salgado "Kuld".
Vincent Peters, "Sisemine valgus"
Petersi portreed - esimesest, teisest ja kolmandast alates kuni lõpuni ja uuesti esimesest, teisest ja kolmandast - see on kõige ehedam näide, kuidas fotograaf töötab modelliga. Kuidas ta peab töötama. Julgelt. Pannes modelli piire ületama. Mitte surudes oma ideed modellile peale vaid viies modelli oma idee elustamiseni. Või uue idee loomiseni. Meeste puhul dramaatilised varjud tugeva ülalt valgustusega. Jõulised pildid. Naiste puhul pehmemate varjudega. Sensuaalsed pildid. Kuid mehed või naised - need ärgitasid ettekujutust, et mis situatsioon see on ja mis saab edasi. Ja panema tundma soovi, mitte edasi mõtelda. Las see jääb igale ühele endale.
Vincent Petersi fotode vaatamine oli puhas nauding. Julge lähenemine - idee ja ilmselgelt ka suhtlemine - ning modelli poolne usaldus. Ja tulemuseks on tõesti elus kunst.
P.S. "Tundmatu näitusekülastaja" kommentaar:
Su jutule lisaks 1 emotsioon. Vaatasin seda näitust vaevalt 5 minutit ja juba minestasin: seal Monica Bellucci foto juures mängis parasjagu muusika filmist "Ükskord Ameerikas". See on ... maailma ilusaim heliteos ja :) ... aeg aeglustus! Kõik läks nagu aegvõttesse, molekulid nagu peatusid mu ümber korraks - kui kirjeldada toda olukorda - mu ümber mulisenud inimesed hakkasid nagu aeglaselt rääkima ja hääled peaaegu justkui kadusid :) Alles jäi kergelt lamasklev Bellucci, käsi rinda katmas ja muusika. Nii mõnus oli! Ja klimp tuli kurku. Ilust!
---x---
Sebastião Salgado "Kuld"
Astudes sisse Salgado näitusele ja nähes esimesi pilte ei suutnud uskuda - kas see on päris? Jah, loomulikult on see päris, see on dokumentalistika.
Aga see ei saa olla päriselt! Pilte vaadates tagus peas ainult see hüüatus.
Näituse sisu on Põhja-Brasiilia isetekkelises kullakaevanduses töötanud kümned tuhanded mehed. Lihtsalt taustaks - mägi või küngas, mille juurest 70ndatel juhuslikult leiti kulda, on tänaseks ammu juba järv. Mägi kaevati kõik välja ja tohutu auk selle asemele. Käsitsi.
See ei ole poseeritud, see on puhas dokumentaalfoto. Need pole filmivõtted ega sunnitöölaager, nad olid seal vabatahtlikult. See oli päriselt nii!
See ei ole poseeritud, see on puhas dokumentaalfoto. Need pole filmivõtted ega sunnitöölaager, nad olid seal vabatahtlikult. See oli päriselt nii!
See ei ole poseeritud, see on puhas dokumentaalfoto. Need pole filmivõtted ega sunnitöölaager, nad olid seal vabatahtlikult. See oli päriselt nii!
See näitus tekitas tohutu emotsiooni!
P.S. Tutvustuses mainitud film "Maa sool". Eva soovitas mulle kaks korda seda filmi, nüüd lõpuks ma pean selle üles otsima ja ära vaatama. Olgu pealegi valus vaatamine.
---x---
Lõpetuseks veel midagi klassika varasalvest - Viktor Vasnetsovi 1898. a maal "Bogatõrid". Ilja Muromets, Dobrõnja Nikititš ja Aljoša Popovitš. Ilja on nime järgi otsustades muromlane, st soome-ugrilane. Dobrõnja ilmselt vana slaavlane Kiievi mailt. Aljoša paistab oma tumedate kulmude ja mongoli vibuga kangesti ida poolt pärit. Väga internatsionaalne seltskond olid need vana-vene kangelased :-)
Ja kus võib seda suurepärasst šedöövrit näha? Vähemalt see repro seisab juba aastakümneid Balti Jaama ootesaali seinal. Kättesaamatus kõrguses, kuhu pilku tavaliselt ei tõsta. Astu trollipeatuse poolsest uksest sisse ja tõsta pilk. Veel parem, mine Päevaspaa suunas trepivahe võrra kõrgemale.
P.S. "Bogatõrid" võib vahele jätta ja Vincent Petersi "Sisemist valgust" Tallinnas enam ei näe, aga Salgado "Kuld" on võimalus - vaadata ja õhku ahmida.
Comentarii