Zabriskie Point, Dantes Peak, Badwater

See oli juba pea nädal tagasi ning vahepeal on veel nähtud nii paljut ...

4/11. Peale Vegasest lahkumist meie sihtkoht - Death Valley. Kuid enne veel, kui jõudsime ööbimiskohta Stovepipe Wellsis, käisime ära paaris ilusas kohas. Kõigepealt Golden Canyon. Nime on see saanud loomulikult oma kaljude värvi järgi. Nüüd tagantjärgi vaadates selline pisike ja nagu natuke hale. Kuid ei, hale küll mitte - sealgi olid oma vaated ja võlu. Lihtsalt teistmoodi, madalam, nagu Death Valley ise.

Kohe kanjonisse sissepääsu kõrval asub Zabriskie Point - koht, kus kaevanduse omanik Zabriskie tõusis künkale, vaatas ringi ja leidis, et see on ilus. Kohe nii ilus, et seda peaks hakkama kaitsma ja rahvale raha eest näitama.

Minu jaoks on selle koha nimel tähenduslik kõla - võib-olla on keegi kuulnud või ehk isegi näinud 1970. a filmi "Zabriskie Point"? Igatahes on see film muutunud kultuslikuks ning sellele kirjutas mõned lood ka Pink Floyd (mitmete teiste tuntute seas). Režissöör ja stsenarist oli Michelangelo Antonioni.

Dantes Peak. Koht, kust vaadata päikse loojumist teisel pool soolajärve olevate mägede taha. See oli ilus, peale loojangut hakkas taevas heitma lillakat valgust ning muutis värvid väga elavaks sellel mäeküljel, kus me olime.

Stovepipe Wells - meie kodu kaheks ööks. Oaas keset mittemiskit. Ainuke ühendus maailmaga on hirmvaevaline netiühendus üle satelliidi. Telefon ei tööta (ja see on loomulik).

Siin ümbruskonnas filmiti “Return of the Jedi” ja “Robinson Crusoe on Mars” ning paljud teised filmid. Filmi plakatilt tutvustav tekst: “One U.S. astronaut alone ... against terror unknown! This film is scientifically authentic ... it is only one step ahead of present reality!”

5/11. Mesquite dunes - väike liivakõrb Stovepipe Wellsi lähedal. Väga fotogeeniline just päikesetõusul. Stseen muutub iga hetkega, kui päike tõuseb ning varjud liiguvad. Seal proovisin ka ööpildistamist. Kui öösel oli rahulik (tegelikult küll õhtul, sest alates kella kuuest on kottpime), siis aovalguses olid düünid turiste täis.

Skidoo. Devils Cornfield. Harmony. Artist Drive. Devils Golf Course. Badwater. Palju kohti, mis sai samuti läbi käidud (või sõidetud). Skidoost ja eelmise sajandi alguse kullapalavikust kirjutaksin eraldi.

Badwater. Seisan keset soolajärve, päike on just loojunud mäeharja taha ning ma ootan, kui lööb taeva värviliseks. See omakorda hakkab värvima mägesid ja ehk ka soolatasandikku. Vaatan üles selles suunas, kus olime eile - Dantes Peak.

Tegelikult on soolajärve põhi nagu jäätunud meri. Lihtsalt on soe. Veel, sest päikese loojudes kaob ka soojus ning tahaks mütsi ja käpikuid.

Mäed ongi juba teise tooniga, punaka sees on esile tulnud midagi rohekashalli. Varsti peaks mäed muutuma lillakaks.

Taevavärvud on siin teistsugused. Päevane selge taevas on nii lasuursinine, nagu vaataks läbi polaroidfiltri. Heledamad kohad kisuvad asuurseks, rohekapoolseks. Loojangutaevas on sügavast oranžist helekollase, valge ja isegi heleroheliseni. Seda fotolt vaadates võiks piltnikku süüdistada halvas järeltöötluses.

Need tung-kaks keset soolajärve - oodates päikseloojangut, pildistades ja vesteldes - täielik rahu, vaikus ja jälle rahu.

---x---

Timbiša šošoonid on Death Valley põlisrahvas. Timbiša ongi nende keeles selle maa nimi.

Devil's Golf Course. Ainult saatan suudab sellisel pinnasel golfi mängida (mis teatavasti vajab väga-väga siledat muru).

See on sama soolajärve põhi, lihtsalt veidi teistsugune. Väga teistsugune :-)